Seekord ometi ärkan äratuskellata õigel ajal, et täpselt kell koheksa alustada hotellis hommikusöögiga, mis on kahtlemata parim osa selle öömaja juures, muidu meenutab hoone pigem üliõpilaste ühikat ja seda ta ka osaliselt on. Kuigi kohviaparaat pakub laias valikus erinevate nimedega jookse, siis õiget kohvi saab ikka vaid õigest Viini kohvikust - hotelli kohvid meenutavad pigem lahustuva pulbri jooki, Aga söök on piisavalt mitmekesine ja maitsev ning mitvevärvilised kohvitassid ja taldrikud laual väga armsad.
Otsustan minna lähedale jalakäiate tänavale, et osta sealt kohvikapsleid koju kaasa ja külastada kena vaatega veinibaari - kohvikut, turg siin lähedal las ootab veel, sest see jääb just tee peale, kui suundun järgmisse hotelli. Jalakäiate tänava ääres ahvatleb mind suur jalavarjude kauplus ja ma ei saa ostmata jätta kahte soodsa hinnaga saapapaari - need on just sellised nagu hetkel vajasin. Päeva peale hakkab järjest rohkem vihma sadama ja just saapaid lähebki tarvis. Veel mõned ostud ja hommikune aeg on otsas. Hotellis pakin kärmesti kokku oma asjad kohvrisse ja jalutan järgmise öömaja suunas. Tee peale jääb ette jälle üks kena iidne kohvimaja - valin koduse pasta praetud munatükikestega ja veedan mõnusalt aega. Sõber mobla juhatab mind peagi edasi ja pärast jalutuskäiku otsustan tänavakohvikus varikatuse all pannkoogiribadega supi süüa ja lihtsalt vihmast Viini jälgida. Uus hotellituba on avar ja luksuslik, toas on vann ja kööginurk, patt oleks kohe jälle linna peale tormata - istun netis ja otsin spaade ja termide võimalusi, aga internett on aeglane ja ahvatlevaid valikuid pole.
Kuidagi peab ju päeva ikkagi meeldejäävaks muutma. Sõidan trammiga linna ja istun ümber teise trammi, mis teeb giidituuri mööda ajaloolist ringteed. Kollastest tillukestest kõrvaklappidest kuulan venekeelset hoonete tutvustust... Abiks ikka, et Viinis paremini orienteeruda. Kohe trammilt väljudes leian end pisikeselt vanakraami täikalt, uudistan natuke ringi ja suundun juudikvartalisse, kus tutvun juudimuuseumiga. Mingit erilist elamust tilluke muuseum ei paku, aga vanalinna tänavad ja väljakud on küll kenad. Õhtuks on varuks jällegi üks iidsetest kohvimajadest, kus maitsen ära guljašš-supi ning hilisõhtul soojendan hotellitoas vorstikesi veini kõrvale ning lõõgastun soojas šampoonivahu vannis. See siis ongi minu Viini spaa.
Kuidagi peab ju päeva ikkagi meeldejäävaks muutma. Sõidan trammiga linna ja istun ümber teise trammi, mis teeb giidituuri mööda ajaloolist ringteed. Kollastest tillukestest kõrvaklappidest kuulan venekeelset hoonete tutvustust... Abiks ikka, et Viinis paremini orienteeruda. Kohe trammilt väljudes leian end pisikeselt vanakraami täikalt, uudistan natuke ringi ja suundun juudikvartalisse, kus tutvun juudimuuseumiga. Mingit erilist elamust tilluke muuseum ei paku, aga vanalinna tänavad ja väljakud on küll kenad. Õhtuks on varuks jällegi üks iidsetest kohvimajadest, kus maitsen ära guljašš-supi ning hilisõhtul soojendan hotellitoas vorstikesi veini kõrvale ning lõõgastun soojas šampoonivahu vannis. See siis ongi minu Viini spaa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar